Veljo Tormis (7. august 1930 – 21. jaanuar 2017) oli Eesti üks põnevamaid ja tuntumaid heliloojaid. Siin on kirjeldatud lühidalt tema tegevust ning altpoolt leiab viited tema nootidele.
Tormise muusikas ristuvad vana ja uus: alustanud neoklassitsistlikus stiilis, viis ta järgnevatel aastakümnetel eesti rahvamuusikast lähtuva stiilisuuna uuele tasemele, kasutades ka modernistlikke väljendusvahendeid. Muusikaliste lavateoste, sümfoonilise- ja vokaalkammermuusika kõrval moodustab Tormise loomingu põhiosa arvukas koorilooming.
Tema õppeaastad möödusid siin-seal ning ta on öelnud, et helilooja-ameti valik tekkis pidevate muutuste tuules lõpuks jonni pärast. Veljo Tormis võttis aastail 1942–1943 August Topmanilt orelitunde ning oli aastail 1943–1944 Topmani oreliõpilane Tallinna Riiklikus Konservatooriumis. Seoses õppeasutuse reorganiseerimisega jätkas Tormis 1944. aastal oreliõpinguid Salme Krulli juhendamisel Tallinna Muusikakoolis, mille lõpetas 1947. aastal. Aastail 1949–1950 õppis Tormis Tallinna Muusikakoolis koorijuhtimist, aastail 1950–1951 Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Villem Kapi kompositsiooniklassis. Heliloojadiplomi omandas Tormis Moskva konservatooriumis Vissarion Šebalini õpilasena aastatel 1951–1956. Aastail 1955–1960 töötas Tormis Tallinna Muusikakoolis teoreetiliste ainete ja kompositsiooniõpetajana. Tema õpilaste hulka kuulusid ka Arvo Pärt ja Kuldar Sink. Aastail 1956–1969 oli Tormis ENSV Heliloojate Liidu konsultant, 1974–1989 esimehe asetäitja. Vabakutselise heliloojana tegutses Tormis alates aastast 1969.
Rahvalaul oli Tormisele väga tähtis ning 1960. aastate lõpus hakkas Tormis üha rohkem sel teemal ka avalikult sõna võtma: esialgu looduskaitse seltsi üritustel ning hiljem autorikontsertidel, konverentsidel, raadio- ja telesaadetes. Ta suhtus rahvalaulu ilustamisse ja ilutsevasse “rahvuslikkusesse” kriitiliselt ja rõhutas, et regilaul on “iseseisev kunst – ürgne, omapärane ja terviklik. Sellisena võiks ta olla meie tänase rahvusliku kunsti põhi, mitte iluripats.” (ETMM-i näituselt “Veljo Tormis – rahvalauluga loodud maailm”)
Lisaks eesti rahvalaulule on ta oma töödes kasutanud ka sugulasrahvaste ja kaugemate rahvaste folkloori. Tema kooriteostes kõlavad ingerlaste ja setude, eestlaste ja lätlaste, liivlaste ja soomlaste, venelaste, bulgaarlaste ja teiste rahvaste viisid. Mitmeosaline kooritsükkel “Unustatud rahvad” on pikaajalise töö tulemus ning on oma ideest ja teostusest lähtuvalt väga suure tähtsusega. Algusest peale on Tormis suhtunud ülima tähelepanuga muusika aluseks olevasse luulesõnasse ja sõnumisse. Tema tekstikäsitlus on sageli lavastuslik või rituaalne. Paljudes Tormise töödes, eriti 1980. aastate loomingus, kõlab ühiskonnakriitiline ja filosoofiline mõte.
Tormise muusikat on laulnud suur enamus Eesti koore, tema muusikat kuuleb tihti väliskooride esituses ka festivalidel ja konkurssidel, tema muusikat leidub mitmel väliskollektiivide helikandjal. Tema rahvusvaheliselt ühe tuntuima teose – “Raua needmine” – esiettekanne toimus Tartu Ülikooli aulas 5. mail 1973. aastal. Teose tellis oma 10. aastapäevaks Tallinna Kammerkoor (dirigent Arvo Ratassepp), kes on mänginud Tormise muusika populariseerimisel suurt rolli. Väga suur panus Tormise muusika nii Eesti-sisesele kui ka rahvusvahelisele tuntusele on Eesti Raadio segakooril ja Eesti Filharmoonia Kammerkooril, kes on Tormise muusikat pidevalt ja suure innuga esitanud ning kellelt pärinevad mitmed olulised esmaettekanded (nt “Kalendrilaulude” osad, “Bulgaaria triptühhon”, “Kihnu pulmalaulud”, “Sünnisõnad”, “Unustatud rahvaste” osad jne). Eriliselt tähtsaks on Tormis pidanud koostööd ka Eesti Rahvusmeeskooriga, keda helilooja pidas oma nooruspõlve ilmutuseks ning elukäigu tugevaks mõjutajaks.
(Kasutatud on Eesti Muusika Infokeskuse, ETMM-i näituse “Veljo Tormis – rahvalauluga loodud maailm” jm materjale.)
Kuidas leida ja kasutada Veljo Tormise muusika noote?
Kui soovite tutvuda Veljo Tormise loominguga ja/või soetada tema noote, saab selle kohta infot näiteks Eesti Muusika Infokeskuse kodulehelt.
- Lähete Veljo Tormise teoste nimekirja (SIIN).
- Otsite Ctrl+F-iga üles Teid huvitava teose pealkirja (ja õige koosseisu – on teoseid, mis on näiteks nii meeskoorile kui ka naiskoorile). Seal samas on ka viited helikatkendite linkidele CD-dele.
- Vaatate teose alt, kes on teose kirjastaja. Erinevatel teostel on ka erinevad kirjastajad – Tormise puhul Carus-Verlag, Fennica Gehrman jt. Üks teos kuulub tavaliselt ühele kirjastajale.
- Lähete kirjastaja kodulehele ning tellite noodid dirigendile, koormeistrile, lauljatele. Nootide eest tasutakse pangalingi või panga ülekandega (arve alusel), nootide soetamise kulusid katab ka näiteks Eesti Kultuurkapital.
- Üldjuhul saab noodid osta paberkujul, mis jõuavad tellijani paari nädala jooksul. Teosega tutvumiseks pakuvad mõned kirjastajad dirigendile ka tutvumispartituuri ostmist.
- Olgugi et nootide ostmine on kohustuslik ning see tulu läheb osaliselt kirjastusele, siis originaalnoodid soetanud kollektiiv toetab ikkagi helilooja pärandit ja töö eest tasustamise põhimõtet – see on olnud helilooja töö ja helilooja panus, mida kirjastus koos helilooja järeltulijatega edasi kannab.
- NÄIDE. Kammerkoor Kolm Lindu soovis esitada 3-osalist segakoori tsüklit “Kolm laulu eeposest”. Teose kirjastaja on väliskirjastus Carus-Verlag, kelle kodulehelt otsisime kõigepealt üles Veljo Tormise teoste nimekirja. Panime linnukese “Mixed Choir a Cappella” ette, et oleks lihtsam navigeerida. Nagu otsingu tulemustest on näha, siis kogu tsüklit nad ei paku, mis tähendab, et pidime noodid tellima tsükli osade kaupa. Kolm osa maksid kokku 2,20€ + 3,95€ + 3,95€ = 10,10€. Koos dirigendiga on meie kooris umbes 30 inimest, seega on kogusumma terve koori kohta 30*10,10€ = 303€, lisandus umbes kümmekonna euro väärtuses postikulu. Tasusime arve alusel ning ilusad originaalnoodid jõudsid meieni 1-2 nädala jooksul. Esitasime teost kahel kontserdil 2018. aastal ja kahel kontserdil 2019. aastal – kui soovime kunagi tulevikus teost veel esitada, siis ühekordsest noodiostust piisab ja rohkem me neid noote enam ostma ei pea. Pärast iga kontserti täitsime vaid Eesti Autorite Ühingu aruande, mille alusel jagatati 7% meie kontserdi piletitulust kontserdil esitatud teos(t)e autori(te) vahel ära (1000€ piletiulu puhul näiteks 70€).